15. teema: Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast

Tänane postitus on siis veebist tulevikus.  Natuke hullumeelne on üritada 10 aasta kaugusele ette näha, sest muutused lähevad aina kiiremaks ja aastast piisab, et mõni toode suudaks revolutsiooni läbi teha, kuid proovin siiski.

Kui vanasti pidi ambitsioonikas bränd tegema aastakümneid tööd, et kliendibaasi kasvatada, siis nüüd võib sisuliselt üleöö miljonite kasutajateni jõuda ning nagu start-up buumist näha on, on selline kiire edu saavutamise võimalus, toonud kaasa palju "näljaseid" ettevõtjaid ja arendajad, kes kõik uut revolutsioonilist toodet üritavad teha ja mõnel see kindlasti ka õnnestub. Paljud teised aga, kes ise päris iseseisvana võttes revolutsioonilist toodet teha ei suuda, annavad kokku aga tohuta üldise muutuse igas eluvaldkonnas, sest praegu üritatakse paaniliselt leida kohti, kus saaks midagi efektiivsemaks teha veebi abil, et sealt siis oma au ja kuulsus (ja raha saada).

Mõned üldisemad trendid:
Internet of things - ilmselt on 5-10aasta pärast sisuliselt kõik asjad internetti ühendatud ja näiteks kui sul pirn läbi põleb, siis võib seadistada automaatse Facebooki postituse, mis su kõikidele su sõpradele ütleb, et sul põles pirn läbi:) Kui tõsisemalt võtta, siis ilmselt on kasutusvaldkondi meeletult. See sama pirn võib netist näiteks uue pirni automaatselt tellida.
Tohutu hulk andmeid - juba praegu on meie kohta veebis tohutult andmeid ja eelpool mainitud internet of things suurendab seda hulka veelgi. Samuti oleme me selleks ajaks erinevates sotsiaalvõrgustikes jaganud tohutult infot. See info toob kaasa ilmselt palju uusi võimalusi, aga samas ka riske. Optimistina arvan, et positiivne kaalub ikkagi üle positiivse. Reklaamihuvilisena loodan, et reklaamid muutuvav lõplikult minu jaoks relevantseks ning ma näen täpselt neid reklaame ümberringi, mis mind huvitavad ning seeläbi äkki ka vähem reklaame, sest kõiki reklaame pole vaja enam kõikidele näidata.
Seadmed - Google mainis, et nende eesmärk pole telefoni tegemine, vaid igasugune seade võiks tegelt olemata olla. Google Glassi edasiarendusena on juba töös ka vastav kontaktlääts. Loodetavasti kaob ka vajadus võtmete, rahakoti jms kaasaskandmiseks, sest seda saaks ju kõike teha edukalt mõni kiibi või kasvõi käepaela abil. Sama asjandusega võiks ennast internetis ka autentida, seega kaoks ära kogu paroolimajandus.

Üks asi on aga kindel -  tulevik on põnev:)

Retsensioon rühmatööle "YouTube"

Tänases postituses vaatlen rühmatööd teemaga "YouTube". Meeldis, et kohe algatuseks on tehtud mõnus teaser, mis kutsub pikka juttu lugema ja on igati lahe mõte. Igaljuhul mõned asjad, mis töö juures silma jäid on järgmised:

1. Vorm:

• Esimese asjana hakkas silma, et esialgu oli valitud teemaks "Youtube koht tänases infoühiskonnas", kuid hiljem oli see muutunud lihtsalt YouTube-ks, mis tekitas natuke segadust. Ütleks, et lihtsalt "YouTube" on natuke liiga üldine pealkiri, sest selle taga võiks peituda sadu erinevaid asju. See on ka kogu töö suurim miinus minu arust.
• Eelmise punkti jätkuks võiks öelda, et algusse oleks oodanud sissejuhatust, mis oleks mainitud pealkirja probleemi natuke silunud.
• Töö autorid ja nende erinevad panused on jäetud välja toomata.
• YouTube on kohati kirjutatud korrektselt, kohati keskel väikese t-ga (YouTube vs Youtube). 
• YouTube'i videote kategooriate osa on saanud endale väga palju ruumi. Selle oleks võinud ära jätta või lisada lingina.
• YouTube vs Televisoon tabel on väga mõnus ja ülevaatlik, aga kahjuks jääb segaseks, et mis numbrid need seal on? (mis perioodi peale, mis aastal jne).

2. Sisu:

• Huvitavates faktides on märgitud, et Türgi keelustas YouTube'i 2014. aastal ja selle kohta on ka pilt, kuid tegelikult on Türgis neid bännitud mitmel erineval korral ja tulles tagasi eespool mainitud üldise pealkirja teemale, siis YouTube'i keelustamisest Türgis võiks tegelikult terve wiki kirjutada:) Teise wiki saaks kirjutada sellest, kuidas inimesed, kes elevad riikides, kus YouTube on bännitud, seda ikkagi kasutavad:)
• Rahateenimise viisidest jäid välja muusikud, kes teenivad (väga vähe) autoriõiguste pealt, kuid lisaks lugude müügi pealt, mille lingid on videote juurest, reklaamist, enda promomisest ja seeläbi suuremast lisandunud käibest (kontserdid, reklaamidiilid, bränditud tilu-lilu jne) jne. Ühesõnaga nendest oleks rohkem tahtnud kuulda.
• Rahateenimise juures on kategooriad "õpeta", "loo sisu", loo hitt", mis ei ole otseselt rahateenimise viisid, vaid võimalus, kuidas vaatajaid saada. Selle tulemusel saadud vaatajad tuleks siis muudes punktides mainitud tegevuste abil rahaks muuta. Samuti on tagapool terve eraldi jaotus YouTube'i kõige levinumatest sisutüüpidest (mis on väga lahe ja kasulik seejuures!), kuhu alla oleks need punktid saanud panna.
• Väga huvitav oli, et on välja toodud 3 niiöelda tavakasutajat, kes on YouTube'i abil raha teeninud (ise ei teadnudki neid), aga kõik nad teenisid raha partneriks olemisega reklaamide pealt, millest oli juttu ainult väga põgusalt. Kuna reklaam on kõige lihtsam ja levinum rahateenimise viis, siis oleks tahtnud sellest rohkem lugeda.
• YouTube'i võimaluste kajastamine nagu disco, creators jms on väga hea mõte, sest neid võimalusi on tegelikult väga palju, kuid paljud inimesed ei tea neist midagi.

Lõppkokkuvõttes on töö hea ja õpetlik erinevate kohtade pealt, kuid oleks võinud olla natuke konkreetsema teemapüstitusega. Punkte paneks 25/30.

13. nädal vaba tarkvara projektid

Esimene vaba tarkvara lahendus, mille leidsin on OpenX.

Tegemist on reklaamiserveriga, mis võimaldab saidi omanikel otsemüüdud reklaame näidata (nt nagu delfi müüb otse klientidele) ning lisaks ka erinevaid reklaamivõrgustikke (nagu Google AdSense). Platvorm pakub peamisi sihtimisvõimalusi ja toetab põhilisi bännerite formaate. Huvitav on seetõttu, et tavaliselt on sarnased platvormid tasulised ning puhtalt selle platvormi kasutamise eest tuleb maksta korralik hulk raha. Näiteks Google’l on selleks DoubleClick adserver. Projekt sai alguse juba 1998. aastal kui internetireklaamid olid alles alguses ning seda oli võimalik tasuta allalaadida 2011. aastani. 2013 müüdi lähtekood maha ning server bränditi ümber Revive AdServeriks.

Teine toode, mida lähemalt otsustasin uurida on GIMP kuna oli au seda programmi ühe teise aine raames kasutada. Kujundada mulle juba üleüldse ei meeldi ja selle programmi kasutamine oli alguses ka ikka päris segane. Hämmastav on see, et GIMP tehti juba 1995. aastal, Berkeley ülikooli projektina. Huvitav on seejuures, et projektialgusaastatel käis Stallman isiklikult GIMPi tegijate juures, kes küsisid luba, et muuta nimi General Image Manipulationist GNU Image Manipulationi vastu.
GIMPi suurim konkurent on Adobe Photoshop, mis maksaks tavakasutajale “käe ja jala” ja on seetõttu kasutuses pigem professionaalide käes või siis kasutatakse ebaseaduslikku versiooni. Samas on viimasel ajal tase jõudnud nii kaugele, et isegi professionaalid on GIMPi juurde jõudnud. Ilmselt on tegemist ka ühe suurima vaba tarkvara projektiga üldse - UI arendamise peal on isegi eraldi tiim, tavaliselt on UI just see, millele vaba tarkvara projektid väga rõhku ei pane. Samas enda kogemuse juures oli seal ikka päris keeruline nullist midagi aru saada, aga asi võib olla ka minus...

12. nädal - häkkerid

Tänane postitus põhineb Raymondi "How to become a hacker" kirjutisel. Panen kirja mõned mõtted, mis sellega seoses tekkisid.

Algatuseks oli natuke keeruline aru saada, miks selline asi üldse kirjutatud on. Ma olen üpris kindel, et inimesed, kes reaalselt häkkeri mõõdu välja annavad, teavad neid asju niikuinii ja need, kes tahavad häkkeriks ja loodavad sellest dokumendist abi saada, ilmselt nö päris häkkeriteks siiski ei saa, võib-olla jõuavad kuskile sinna lähedale, kuid ilmselt siiski mitte päris häkkeriks. Seda selgitab juba esimene "suhtumise" osa seal samas dokumendis. Vaevalt, et keegi mõtleb, et ma tahan hakata häkkeriks ja muudab selle lugemise järel oma suhtumist. Tõelised häkkerid on juba väiksest saadik üritanud erinevaid probleeme lahendada, olgu need siis arvutitega seotud või mitte. Nii palju kui ma ise häkkeritega olen kokku puutunud, siis nad räägivadki omavahel vabal ajal ka sellest, kuidas nad koguaeg mingeid asju leiutavad ja üritavad koguaeg väikseid asju lahendada, mida enamus inimesi võtab lihtsalt kui paratamatust.

Samas ma kindlasti ei arva, et sellel dokumendil pole mõtet. Lihtsalt minu meelest võiks selle ümber kirjutada stiilis, kes on häkker või häkkeri definitsioon vms, mis ta ju sisuliselt on. Jutt oleks põhimõtteliselt sama, aga pealkiri teine. Kui keegi tõesti ise tahaks häkkeriks hakata, siis ta peaks lihtsalt kõiki neid asju järgima. Ma arvan, et selliselt jõuaks häkkeri mõttemaailm rohkemate mitte-häkkeriteni.

Esimesed, kes selle peaksid läbi lugema on ülemused ja inimesed, kes häkkeritega mingil määral töötama peavad, sest see aitaks aru saada, miks häkkerid tavainimeste jaoks nii "imelikud" on ja aitaks nendega paremini läbi saada. Võiks ju öelda, et häkkerid võiks ise õppida ära, kuidas tavainimestega tegeleda, kuid ilmselt see ei ole väga realistlik, sest paljude häkkerite jaoks pole see eriline prioriteet. Samal teemal tasuks läbi lugeda Hacker FAQ.

Järgmisena peaks selle läbi lugema kõik ülejäänud inimesed, sest häkkeriteta ei saaks meist keegi tänapäeval elada:) ja esimesest "Hacker Attitude" osast võiksid paljud õppust võtta.

Mõtteid autorikaitse ja intellektuaalomandi teemadel

Tänane postitus on autorikaitse ja intellektuaalomandi teemal. Praegune seis selles valdkonnas on internetis ikka veel päris absurdne kohati. Ma arvan, et kunagi tulevikus vaadatakse tänasele süsteemile tagasi ja vangutatakse pead, et kuidas nii oli võimalik üldse.

Üks põhilisi probleeme selles valdkonnas on see, et internet ei tunne riigipiire, aga seadused on igas riigis erinevad, mis tekitab parajat peavalu. Eriti kaotavad sellest väiksed riigid nagu Eesti, sest iga riigi seadustest läbi hammustada on ikka paras töö ning kui turg pole piisavalt suur, siis ei paljud ettevõtted ei viitsigi sellega tegelema hakata. Seetõttu pole näiteks maailmas ülipopulaarne Netflix Eestis jätkuvalt saadaval. Isegi iTunes jõudis siia alles hiljuti. Seega on eestlaste jaoks legaalne teenuste tarbimine väga keeruliseks tehtud. Jääb üle, kas IP aadressi muutmine (näiteks Hola better internet Chrome’i laiendiga) või torrentid, sest ega muusika ei jää juu kuulamata ja sarjad vaatamata. Isiklikult torrenteid ei kasuta ja püüan alati seaduslikult läbi ajada, kuid kohati on see ikka väga raskeks tehtud. Näiteks muusika ostmise juures jääb täiesti arusaamatuks, miks see nii keeruline on. Tihti on mõni lugu jäänud ostmata, sest lihtsalt ei ole seda kuskilt osta, kuid teiselt poolt on igasugused autorikaitsjad väga varmad näpuga viibutama, et illegaalne jagamine on väga paha. See oleks umbes sama nagu see kui toidupoed ei laseks kassas maksta ja siis imestaksid kui näljas inimesed hakkaksid poest varastama. Amazon music on suutnud toote selliseks teha, et sisuliselt ei saa väljaspood USA oma juba täiesti legaalselt ostetud muusikat enam kuulata. See oleks umbes sama nagu see, et su CD plaat ei tööta väljaspool kodumaad. Seetõttu on hetkel ka selline seis, et igasugune torrentitega tõmbamine on ühiskonnas täiesti aktsepteeritud tegevus võrreldes näiteks poest varastamisega.

Selline absurdne seis ei saa igavesti kesta ning loodetavasti suudetakse varsti ikkagi mingi globaalne lahendus välja mõelda.

9. teema: Vaba tarkvara kui oluline eeldus, Firefoxist ja OpenOffice'st

Tänane teema on siis vaba tarkvara ja vabavara tooted ja ühe vaba tarkvara toote kirjeldamine. Kuna 2 mõistet on väga sarnased ja ilmselt valdav enamus neil vahet ei tee, siis alustuseks selgitan ära, et vaba tarkvara (free software) ei ole sama mis vabavara (freeware), kuigi nad võivad teatud juhtudel ühtida. Vabavara on tükk tarkvara, mis on 0-hinna eest kasutada antud, kuid vaba tarkvara on tarkvara, mida kasutajad võivad jagada, uurida ja seda muuta. Seejuures ei pruugi see üldse tasuta olla.

Mõeldes vaba tarkvara toodetele, mida ma ise kasutan, siis ega neid väga palju ei olegi, mida ma aktiivselt kasutan. Kunagi olin suur Firefoxi pooldaja, kuid kohe kui Google Chrome tuli jäi see minevikku, samas oli ta mul alati varubrauser kui mõni asi Chrome'ga ei töötanud. Olles nüüd juba mõnda aega Maci kasutaja, siis pole enam isegi viitsinud FF-i alla tõmmata, sest tagavara brauserina kõlbab Safari ka ilusti. Chrome'i alguspäevadel oli FF-i eelis igasuguste pluginite olemasolu, kuid Chrome on selles osas nüüd ka juba ette jõudnud. Ilmselt ainuke põhjus, mis FF-i ikkagi kasutada, on paljude hirm, et Google teab inimese kohta liiga palju, brausimist kasutatakse ära reklaamide näitamiseks jms. Kuna mind see ei häiri, siis pole olnud põhjust Chrome'i juurest ära liikuda. Lisaks kuna Chrome on Google'i jaoks niivõrd oluline projekt, siis on põhjust arvata, et arendusse pannakse tugevad Google'i jõud taha. Märkmist väärib see, et Chrome põhineb Chromiumil, mis on ise ka vaba tarkvara.

Teine toode, mida mõnda aega hiljuti kasutasin oli OpenOffice. Kuna üksikutel juhtudel oli vajalik offline xls failide muutmine, siis võtsin selle kasutusele lootuses, et ma enam kunagi MS Office't enam kasutama ei pea. Üldkokkuvõttes on kasutusmugavus ikkagi üpris nadi ning jääb pea igas elemendis Google Docsile alla, aga kui hädasti oli vaja offline's tegutseda, siis ajas asja ära. Tabelarvutuse puhul läks suurte andmemahtude korral programm ikkagi aeglaseks, seega lõpuks murdusin ja pidin ikkagi Exceli jaoks endale MS Office'i tõmbama. Põhjus, miks seda kasutada on sarnane eelnevaga – kui sulle suurfirmad nagu MS ja Google ei meeldi või siis soov raha säästa kombineerituna kehva internetilevikuga ja/või umbusaldusega “pilve” ja/või Google'i vastu.

Kuidas Wikipediat paremaks muuta?

Rohkem eestikeelset sisu ja YouTube'i videoid.

Selle nädala teema on siis, et kuidas wikipediat paremaks muuta. Suuri ja uuenduslikke ettepanekuid välja käia on üpris raske, sest ilmselt terveid kogukondi wikipedia fanaatikuid, kes samal teemal pidevalt sõna võtavad ja oma arvamusi jagavad, sama aktiivselt nagu nad wikipedia jaoks sisu toodavad. Tooksin seejuures siiski 2 asja välja.

1. Rohkem kohalikus keeles (sh eestikeelset) sisu

Üks võimalus, kuidas eestikeelset sisu juurde tekitada oleks selle sidumine keeleõppega. Kui praegu näiteks peab ingliskeele tundides mingeid suvalisi tekste tõlkima ainult selle aine jaoks, siis selle asemel võiks võtta ingliskeelseid wikipedia artikleid ja need siis pärast üles panna. Õpilane saaks keele selgeks, õpetajal oleks ülesanne, mida anda ja eestikeelset sisu tuleks juurde. Õpetaja peaks teksti niikuinii ära parandama ja vead õpilasele kätte näitama, seega oleks ka tõlke õigsus tagatud. Kuskilt lugesin ühe välismaise tõlkefirma kohta, kes selliselt raha teenib, seega juba ära proovitud/tõestatud variant. Keegi hakkaja peaks seda ainult ingliskeele õpetajatele promoma, või äkki see juba toimibki?

2. Rohkem interaktiivset sisu

Sellele on kindlasti palju tulihingelisi vastaseid (põhiliselt vanakooli inimesed ilmselt). Wikipedia algusest saadik pole väga palju kujundus seal palju muutunud ja ega midagi väga valesti polegi. Samas võtame näiteks artikli Gagnam Style'i kohta - see laul sai kuulsaks tänu YouTube'le ja on ühtlasi kõige enim vaadatuim YouTube'i video, aga lingi sellele videole leiab kuskilt altpoolt väikses kirjas tekstilingina. Gagnam Style puhul eeldaksin, et link videole oleks esimene asi, mille peale põrkaksin ning soovitatavalt peaks see olema embedditud kujul.
Eeskujuks võiks siin võtta Google'i otsingutulemuste lehe, mis oli alguses ka väga veendunud selles, et kogu sisu peab olema staatiline, kuid nüüdseks leidub seal kõike ning laulude puhul on esimene tulemus loomulikult link YouTube'i. Võib vaielda, et kui inimene lugu tahab kuulata, siis ta lähebki kohe YouTube'i ja wikipediasse siis kui tagamaid tahab lugeda ja tihti ilmselt nii ongi, kuid eriti vähemtuntud loomingu puhul oleks minu arust video siiski vajalik.
Video on seejuures ainult üks võimalik näide, kuidas wikipediat interaktiivsemaks teha - samamodi võiks sinna lisada Google Mapsi jms.

Miks blogida?

Seekordne blogipostitus on sellest, miks üldse blogitakse? Ütlen kohe ära, et see konkreetne blogi on tehtud “Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” aine raames, et punkte koguda:) Kuna ma olen aga blogimisega natuke tegelenud, siis äkki on mõnel isegi huvitav lugeda.

Ma lahterdaks blogimise põhilised põhjused nii:

Raha teenimine endale

Eestis on see üpris vähe-levinud, kuna selleks, et blogimisega arvestatavalt teenida läbi reklaamimüügi (näiteks mõnda reklaamivõrgustikku nagu Google AdSense kasutades) peab külastajate maht olema selline, mida hobiblogijal on raske saavutada. Väike matemaatika – kui saavutada oma AdSense’i reklaamidele CTR 0.5% ja oletame, et kliki hind on 0.1€, siis 1000 külastust päevas tooks 5 klikki ehk 0.5€/päevas.  Seega peaks blogi olema millegi väga üldise kohta (ala naljasait nagu Estonian Moments)
Ingliskeeles blogides avaneks aga oluliselt suurem turg ja oleks võimalik ka mõnest nishi valdkonnast blogides ära elada (näiteks leidsin blogi, mis räägib kingade valmistamist).
Kavalamad blogijad valivad blogimise valdkonna vastavalt sellele, mille vastu reklaamijatel kõige suurem huvi on. Kuna näiteks finantsvaldkonnas ulatuvad USAs kliki hinnad mitmete eurodeni, siis on mõistlik sellest kirjutada, kuna reklaamijad on selle eest nõus rohkem maksma. Samas näiteks naljasait saaks võib-olla mõned sendid kliki pealt.
Lisaks tavalisele bänner-reklaamile on ka igasuguseid muid rahateenimise viise muidugi. Näiteks erinevad moeblogijad või eksperdid, kellest populaarsematele saadetakse erinevaid tooteid proovida, millest nad siis kirjutaksid väikese tasu eest. Näiteks ... või näiteks erinevad kuulsused, kellel on suur jälgimine ja kelle käest saab näiteks säutse osta (näiteks Paris Hiltoni säuts maksis $3000)

Raha teenimine ettevõttele

Ettevõtte blogimisel on omakorda mitmeid põhjuseid. Mõned blogid on tehtud puhtalt seetõttu, et Google’le näidata, et lehte on uuendatud, et selliselt kõrgemat positsiooni saavutada otsingutulemustes. Ühtegi näidet siin tuua ei tahaks...
Teine põhjus on blogi kasutamine ettevõtte PR-kanalina, kuhu saaks uudiseid edastada, mida ettevõtte teinud on (näiteks Google'i blogi), et oma tegevustele tähelepanu ja kasutust tõmmata.
Kolmas põhjus on arvamusliidriks pürgimine ja potentsiaalsetele klientidele huvitava sisu pakkumine, et usaldust tekitada ja loodetavasti mõned päringud saada (näiteks Okia blogi).
Osaliselt eelnevaga seonduv on asjade müük. Paku huvitavat sisu, et siis aegajalt mõni müük vahele teha või mõnda oma toodet/raamatut blogida. Kui postitused on piisavalt huvitavad, siis järgmine samm on tihti see, et korjatakse postitused kokku, pakitakse raamatuks ja müüakse maha. (näiteks Seth Godini blogi)

Eneseväljendus

Siis on internet muidugi täis blogisid, mille autorid lihtsalt räägivad oma elust või maailma asjadest ja seda teinekord täiesti ilma rahateenimise eesmärgita. Siia alla võiks panna ka paljud väikesed isiklikud blogid/päevikud, keda peale blogija vanemate ja lähemate sõprade keegi ei loe. Ilmselt Eestis seostubki blogimine paljudele reisiblogidega -keegi on läinud kodust kaugele ja selle asemel, et kõikidele sõpradele/tuttavatele ükshaaval vastata “noo räägi, kuidas sul siis läheb seal?” Mõni osavam blogija võib selliselt lugejaid saada ka väljaspool oma tutvusringkonda ja sattuda võib-olla endalegi ootamatult seisu, kus blogi isegi natuke taskuraha teenida aitab.

Muidugi on põhjuseid blogimiseks veelgi ning sellest võiks terve raamatu kirjutada, aga hetkel tõmban otsad kokku. Loodetavasti keegi sai mõne huvitava mõtte:)

Sotsiaalvõrgustikud

Selle nädala ülesanne on analüüsida ühte sotsiaalvõrgustikku Matt Webbi sotsiaalvõrgustiku definitsiooni põhjal. Need kirja pandud juba 10 aastat tagasi, seega vaatame, kas need veel kehtivad. Analüüsimiseks võtan linkedin-i, mis on minu arust üks ütlemata kasulik sait ja erineb teistest sotsiaalvõrgustikest selle poolest, et üritab olla pigem tööriist kui meelelahutus nagu enamus võrgustikke.

Identiteet - linkedinis on inimese profiilil ainult üks väike pilt, sest tööalaselt ei tohiks pilt olla kõige olulisem. Eriti arvestades seda, et USAs on CV-le pildi lisamine tabu. Nimi on alati pärisnimi, sest vale nimega esinemine oleks väga imelik ning inimest poleks võimalik leidagi. Identiteedi tähtsaim osa on inimese töökogemus, mis peaks välja tooma kõik saavutused, millega keegi hakkama on saanud.

Kohalolek - kohaloleku moment linkedinis puudub täielikult. Ainuke asi, mida näha on, on see, et kes viimaste päevade jooksul su profiili vaadanud on. Makstud versioonis näeb seejuures täielikku listi, tasuta versioonis ainult piiratud listi. Kuna chati-võimalus linkedinis puudub, siis pole selline kohaloleku moment ka kõige olulisem.

Suhted - uue kontakti lisamisel on võimalik määrata, kas inimene sõber, kolleeg, ülikoolikaaslane, tundmatu jne. Samas on see üpris kasutu funktsionaalsus ning kiirkorras kontaktide lisamisel saab selle ka vahele jätta. Olulisem on linkedinis sinu kontaktivõrgust väljaspool olevate inimeste seos sinuga. Kas inimene on mõne sinu kontakti kontakt või mõne sinu kontakti kontakti kontakt jne. See on oluline selleks kui leiad mõne inimese, kellega sul võiks tööalaselt kasulik suhelda olla ning saad paluda mõnelt ühiselt kontaktilt seejärel tutvustust, sest võhivõõraga on ikka keerulisem suhtlust alustada.

Vestlused - nagu juba mainitud, siis chat puudub, kuid oluline osa on kirjavahetus, mis on võimalik kontaktide vahel, kuid sinu võrgustikust väljaspool olevatele inimestele sõnumite saatmine on piiratud ning piiramatu vaid tasulises versioonis.

Rühmad - rühmasid on palju ning need on oluline osa linkedinist. Rühmad näitavad sinu kuuluvust, rühmad võivad olla kinnised või avatud. Rühmad on üks lihtsamaid võimalusi ärikontakti või töötaja leidmiseks - otsid ülesse mõne erialase rühma ning filtreerid asukoha järgi ja leiadki palju kontakte, kelle põhjal valida.

Reputatsioon - reputatsiooni mõõdikuks linkedinis on see, kui palju "endorsemente" sul mõni valdkonna jaoks on. Kui 100 inimest on kinnitanud, et sa tunned javat, siis tõenäoliselt sa oledki üpris korralik java ekspert.

Jagamine - linkedini eripära on see, et linkedin jagab osasid asju automaatselt, näiteks kui sul sai täis x aastat mõnes ettevõttes kui profiilis muudatusi tegid jms. Inimeste enda jagatud sisu puhtalt tööalane ning korraliku võrgustiku olemasolul saab siit kätte kõik olulisemad uudised ja palju muudki, sest huvitava artikli jagamine on auasi, mida rohkem kasulikku infot sa leiad, et jagada, seda suurem valdkonna asjatundja sa tundud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 10a tagasi välja öeldud kriteeriumid kehtivad jätkuvalt ka linkedini puhul.

Hello World

See blogi on loodud TTÜ aine Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad (IDK6100) raames, et anda minupoolne käsitelu selle aine teemadest. Kõik teemad, millest juttu tulevad on:

1. /Võrgukogukonnad 17.02-23.02 / 21.02-27.02
2. /Sotsiaalsed võrgustikud 24.02-02.03 / 28.02-06.03
3. /Blogosfäär 03.03-09.03 / 07.03-13.03
4. /Wiki-maailm 10.03-16.03 / 14.03-20.03
5. /Märgendamine ja folksonoomia 17.03-23.03 / 21.03-27.03
6. /Virtuaalmaailmad 24.03-30.03 / 28.03-03.04
7. /Vaba tarkvara kui oluline eeldus 31.03-06.04 / 04.04-10.04
8. /Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus 07.04-13.04 / 11.04-17.04
9. /Tarkvara- ja sisulitsentsid 14.04-20.04 / 18.04-24.04
10. /Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika 21.04-27.04 / 25.04-01.05
11. /Kogukondlik tarkvaraarendus 28.04-04.05 / 02.05-08.05
12. /Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool 05.05-11.05 / 09.05-15.05
13. /Eile, täna, homme 12.05-18.05 / 16.05-22.05

Head lugemist.