15. teema: Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast

Tänane postitus on siis veebist tulevikus.  Natuke hullumeelne on üritada 10 aasta kaugusele ette näha, sest muutused lähevad aina kiiremaks ja aastast piisab, et mõni toode suudaks revolutsiooni läbi teha, kuid proovin siiski.

Kui vanasti pidi ambitsioonikas bränd tegema aastakümneid tööd, et kliendibaasi kasvatada, siis nüüd võib sisuliselt üleöö miljonite kasutajateni jõuda ning nagu start-up buumist näha on, on selline kiire edu saavutamise võimalus, toonud kaasa palju "näljaseid" ettevõtjaid ja arendajad, kes kõik uut revolutsioonilist toodet üritavad teha ja mõnel see kindlasti ka õnnestub. Paljud teised aga, kes ise päris iseseisvana võttes revolutsioonilist toodet teha ei suuda, annavad kokku aga tohuta üldise muutuse igas eluvaldkonnas, sest praegu üritatakse paaniliselt leida kohti, kus saaks midagi efektiivsemaks teha veebi abil, et sealt siis oma au ja kuulsus (ja raha saada).

Mõned üldisemad trendid:
Internet of things - ilmselt on 5-10aasta pärast sisuliselt kõik asjad internetti ühendatud ja näiteks kui sul pirn läbi põleb, siis võib seadistada automaatse Facebooki postituse, mis su kõikidele su sõpradele ütleb, et sul põles pirn läbi:) Kui tõsisemalt võtta, siis ilmselt on kasutusvaldkondi meeletult. See sama pirn võib netist näiteks uue pirni automaatselt tellida.
Tohutu hulk andmeid - juba praegu on meie kohta veebis tohutult andmeid ja eelpool mainitud internet of things suurendab seda hulka veelgi. Samuti oleme me selleks ajaks erinevates sotsiaalvõrgustikes jaganud tohutult infot. See info toob kaasa ilmselt palju uusi võimalusi, aga samas ka riske. Optimistina arvan, et positiivne kaalub ikkagi üle positiivse. Reklaamihuvilisena loodan, et reklaamid muutuvav lõplikult minu jaoks relevantseks ning ma näen täpselt neid reklaame ümberringi, mis mind huvitavad ning seeläbi äkki ka vähem reklaame, sest kõiki reklaame pole vaja enam kõikidele näidata.
Seadmed - Google mainis, et nende eesmärk pole telefoni tegemine, vaid igasugune seade võiks tegelt olemata olla. Google Glassi edasiarendusena on juba töös ka vastav kontaktlääts. Loodetavasti kaob ka vajadus võtmete, rahakoti jms kaasaskandmiseks, sest seda saaks ju kõike teha edukalt mõni kiibi või kasvõi käepaela abil. Sama asjandusega võiks ennast internetis ka autentida, seega kaoks ära kogu paroolimajandus.

Üks asi on aga kindel -  tulevik on põnev:)

Retsensioon rühmatööle "YouTube"

Tänases postituses vaatlen rühmatööd teemaga "YouTube". Meeldis, et kohe algatuseks on tehtud mõnus teaser, mis kutsub pikka juttu lugema ja on igati lahe mõte. Igaljuhul mõned asjad, mis töö juures silma jäid on järgmised:

1. Vorm:

• Esimese asjana hakkas silma, et esialgu oli valitud teemaks "Youtube koht tänases infoühiskonnas", kuid hiljem oli see muutunud lihtsalt YouTube-ks, mis tekitas natuke segadust. Ütleks, et lihtsalt "YouTube" on natuke liiga üldine pealkiri, sest selle taga võiks peituda sadu erinevaid asju. See on ka kogu töö suurim miinus minu arust.
• Eelmise punkti jätkuks võiks öelda, et algusse oleks oodanud sissejuhatust, mis oleks mainitud pealkirja probleemi natuke silunud.
• Töö autorid ja nende erinevad panused on jäetud välja toomata.
• YouTube on kohati kirjutatud korrektselt, kohati keskel väikese t-ga (YouTube vs Youtube). 
• YouTube'i videote kategooriate osa on saanud endale väga palju ruumi. Selle oleks võinud ära jätta või lisada lingina.
• YouTube vs Televisoon tabel on väga mõnus ja ülevaatlik, aga kahjuks jääb segaseks, et mis numbrid need seal on? (mis perioodi peale, mis aastal jne).

2. Sisu:

• Huvitavates faktides on märgitud, et Türgi keelustas YouTube'i 2014. aastal ja selle kohta on ka pilt, kuid tegelikult on Türgis neid bännitud mitmel erineval korral ja tulles tagasi eespool mainitud üldise pealkirja teemale, siis YouTube'i keelustamisest Türgis võiks tegelikult terve wiki kirjutada:) Teise wiki saaks kirjutada sellest, kuidas inimesed, kes elevad riikides, kus YouTube on bännitud, seda ikkagi kasutavad:)
• Rahateenimise viisidest jäid välja muusikud, kes teenivad (väga vähe) autoriõiguste pealt, kuid lisaks lugude müügi pealt, mille lingid on videote juurest, reklaamist, enda promomisest ja seeläbi suuremast lisandunud käibest (kontserdid, reklaamidiilid, bränditud tilu-lilu jne) jne. Ühesõnaga nendest oleks rohkem tahtnud kuulda.
• Rahateenimise juures on kategooriad "õpeta", "loo sisu", loo hitt", mis ei ole otseselt rahateenimise viisid, vaid võimalus, kuidas vaatajaid saada. Selle tulemusel saadud vaatajad tuleks siis muudes punktides mainitud tegevuste abil rahaks muuta. Samuti on tagapool terve eraldi jaotus YouTube'i kõige levinumatest sisutüüpidest (mis on väga lahe ja kasulik seejuures!), kuhu alla oleks need punktid saanud panna.
• Väga huvitav oli, et on välja toodud 3 niiöelda tavakasutajat, kes on YouTube'i abil raha teeninud (ise ei teadnudki neid), aga kõik nad teenisid raha partneriks olemisega reklaamide pealt, millest oli juttu ainult väga põgusalt. Kuna reklaam on kõige lihtsam ja levinum rahateenimise viis, siis oleks tahtnud sellest rohkem lugeda.
• YouTube'i võimaluste kajastamine nagu disco, creators jms on väga hea mõte, sest neid võimalusi on tegelikult väga palju, kuid paljud inimesed ei tea neist midagi.

Lõppkokkuvõttes on töö hea ja õpetlik erinevate kohtade pealt, kuid oleks võinud olla natuke konkreetsema teemapüstitusega. Punkte paneks 25/30.

13. nädal vaba tarkvara projektid

Esimene vaba tarkvara lahendus, mille leidsin on OpenX.

Tegemist on reklaamiserveriga, mis võimaldab saidi omanikel otsemüüdud reklaame näidata (nt nagu delfi müüb otse klientidele) ning lisaks ka erinevaid reklaamivõrgustikke (nagu Google AdSense). Platvorm pakub peamisi sihtimisvõimalusi ja toetab põhilisi bännerite formaate. Huvitav on seetõttu, et tavaliselt on sarnased platvormid tasulised ning puhtalt selle platvormi kasutamise eest tuleb maksta korralik hulk raha. Näiteks Google’l on selleks DoubleClick adserver. Projekt sai alguse juba 1998. aastal kui internetireklaamid olid alles alguses ning seda oli võimalik tasuta allalaadida 2011. aastani. 2013 müüdi lähtekood maha ning server bränditi ümber Revive AdServeriks.

Teine toode, mida lähemalt otsustasin uurida on GIMP kuna oli au seda programmi ühe teise aine raames kasutada. Kujundada mulle juba üleüldse ei meeldi ja selle programmi kasutamine oli alguses ka ikka päris segane. Hämmastav on see, et GIMP tehti juba 1995. aastal, Berkeley ülikooli projektina. Huvitav on seejuures, et projektialgusaastatel käis Stallman isiklikult GIMPi tegijate juures, kes küsisid luba, et muuta nimi General Image Manipulationist GNU Image Manipulationi vastu.
GIMPi suurim konkurent on Adobe Photoshop, mis maksaks tavakasutajale “käe ja jala” ja on seetõttu kasutuses pigem professionaalide käes või siis kasutatakse ebaseaduslikku versiooni. Samas on viimasel ajal tase jõudnud nii kaugele, et isegi professionaalid on GIMPi juurde jõudnud. Ilmselt on tegemist ka ühe suurima vaba tarkvara projektiga üldse - UI arendamise peal on isegi eraldi tiim, tavaliselt on UI just see, millele vaba tarkvara projektid väga rõhku ei pane. Samas enda kogemuse juures oli seal ikka päris keeruline nullist midagi aru saada, aga asi võib olla ka minus...