12. nädal - häkkerid

Tänane postitus põhineb Raymondi "How to become a hacker" kirjutisel. Panen kirja mõned mõtted, mis sellega seoses tekkisid.

Algatuseks oli natuke keeruline aru saada, miks selline asi üldse kirjutatud on. Ma olen üpris kindel, et inimesed, kes reaalselt häkkeri mõõdu välja annavad, teavad neid asju niikuinii ja need, kes tahavad häkkeriks ja loodavad sellest dokumendist abi saada, ilmselt nö päris häkkeriteks siiski ei saa, võib-olla jõuavad kuskile sinna lähedale, kuid ilmselt siiski mitte päris häkkeriks. Seda selgitab juba esimene "suhtumise" osa seal samas dokumendis. Vaevalt, et keegi mõtleb, et ma tahan hakata häkkeriks ja muudab selle lugemise järel oma suhtumist. Tõelised häkkerid on juba väiksest saadik üritanud erinevaid probleeme lahendada, olgu need siis arvutitega seotud või mitte. Nii palju kui ma ise häkkeritega olen kokku puutunud, siis nad räägivadki omavahel vabal ajal ka sellest, kuidas nad koguaeg mingeid asju leiutavad ja üritavad koguaeg väikseid asju lahendada, mida enamus inimesi võtab lihtsalt kui paratamatust.

Samas ma kindlasti ei arva, et sellel dokumendil pole mõtet. Lihtsalt minu meelest võiks selle ümber kirjutada stiilis, kes on häkker või häkkeri definitsioon vms, mis ta ju sisuliselt on. Jutt oleks põhimõtteliselt sama, aga pealkiri teine. Kui keegi tõesti ise tahaks häkkeriks hakata, siis ta peaks lihtsalt kõiki neid asju järgima. Ma arvan, et selliselt jõuaks häkkeri mõttemaailm rohkemate mitte-häkkeriteni.

Esimesed, kes selle peaksid läbi lugema on ülemused ja inimesed, kes häkkeritega mingil määral töötama peavad, sest see aitaks aru saada, miks häkkerid tavainimeste jaoks nii "imelikud" on ja aitaks nendega paremini läbi saada. Võiks ju öelda, et häkkerid võiks ise õppida ära, kuidas tavainimestega tegeleda, kuid ilmselt see ei ole väga realistlik, sest paljude häkkerite jaoks pole see eriline prioriteet. Samal teemal tasuks läbi lugeda Hacker FAQ.

Järgmisena peaks selle läbi lugema kõik ülejäänud inimesed, sest häkkeriteta ei saaks meist keegi tänapäeval elada:) ja esimesest "Hacker Attitude" osast võiksid paljud õppust võtta.

Mõtteid autorikaitse ja intellektuaalomandi teemadel

Tänane postitus on autorikaitse ja intellektuaalomandi teemal. Praegune seis selles valdkonnas on internetis ikka veel päris absurdne kohati. Ma arvan, et kunagi tulevikus vaadatakse tänasele süsteemile tagasi ja vangutatakse pead, et kuidas nii oli võimalik üldse.

Üks põhilisi probleeme selles valdkonnas on see, et internet ei tunne riigipiire, aga seadused on igas riigis erinevad, mis tekitab parajat peavalu. Eriti kaotavad sellest väiksed riigid nagu Eesti, sest iga riigi seadustest läbi hammustada on ikka paras töö ning kui turg pole piisavalt suur, siis ei paljud ettevõtted ei viitsigi sellega tegelema hakata. Seetõttu pole näiteks maailmas ülipopulaarne Netflix Eestis jätkuvalt saadaval. Isegi iTunes jõudis siia alles hiljuti. Seega on eestlaste jaoks legaalne teenuste tarbimine väga keeruliseks tehtud. Jääb üle, kas IP aadressi muutmine (näiteks Hola better internet Chrome’i laiendiga) või torrentid, sest ega muusika ei jää juu kuulamata ja sarjad vaatamata. Isiklikult torrenteid ei kasuta ja püüan alati seaduslikult läbi ajada, kuid kohati on see ikka väga raskeks tehtud. Näiteks muusika ostmise juures jääb täiesti arusaamatuks, miks see nii keeruline on. Tihti on mõni lugu jäänud ostmata, sest lihtsalt ei ole seda kuskilt osta, kuid teiselt poolt on igasugused autorikaitsjad väga varmad näpuga viibutama, et illegaalne jagamine on väga paha. See oleks umbes sama nagu see kui toidupoed ei laseks kassas maksta ja siis imestaksid kui näljas inimesed hakkaksid poest varastama. Amazon music on suutnud toote selliseks teha, et sisuliselt ei saa väljaspood USA oma juba täiesti legaalselt ostetud muusikat enam kuulata. See oleks umbes sama nagu see, et su CD plaat ei tööta väljaspool kodumaad. Seetõttu on hetkel ka selline seis, et igasugune torrentitega tõmbamine on ühiskonnas täiesti aktsepteeritud tegevus võrreldes näiteks poest varastamisega.

Selline absurdne seis ei saa igavesti kesta ning loodetavasti suudetakse varsti ikkagi mingi globaalne lahendus välja mõelda.

9. teema: Vaba tarkvara kui oluline eeldus, Firefoxist ja OpenOffice'st

Tänane teema on siis vaba tarkvara ja vabavara tooted ja ühe vaba tarkvara toote kirjeldamine. Kuna 2 mõistet on väga sarnased ja ilmselt valdav enamus neil vahet ei tee, siis alustuseks selgitan ära, et vaba tarkvara (free software) ei ole sama mis vabavara (freeware), kuigi nad võivad teatud juhtudel ühtida. Vabavara on tükk tarkvara, mis on 0-hinna eest kasutada antud, kuid vaba tarkvara on tarkvara, mida kasutajad võivad jagada, uurida ja seda muuta. Seejuures ei pruugi see üldse tasuta olla.

Mõeldes vaba tarkvara toodetele, mida ma ise kasutan, siis ega neid väga palju ei olegi, mida ma aktiivselt kasutan. Kunagi olin suur Firefoxi pooldaja, kuid kohe kui Google Chrome tuli jäi see minevikku, samas oli ta mul alati varubrauser kui mõni asi Chrome'ga ei töötanud. Olles nüüd juba mõnda aega Maci kasutaja, siis pole enam isegi viitsinud FF-i alla tõmmata, sest tagavara brauserina kõlbab Safari ka ilusti. Chrome'i alguspäevadel oli FF-i eelis igasuguste pluginite olemasolu, kuid Chrome on selles osas nüüd ka juba ette jõudnud. Ilmselt ainuke põhjus, mis FF-i ikkagi kasutada, on paljude hirm, et Google teab inimese kohta liiga palju, brausimist kasutatakse ära reklaamide näitamiseks jms. Kuna mind see ei häiri, siis pole olnud põhjust Chrome'i juurest ära liikuda. Lisaks kuna Chrome on Google'i jaoks niivõrd oluline projekt, siis on põhjust arvata, et arendusse pannakse tugevad Google'i jõud taha. Märkmist väärib see, et Chrome põhineb Chromiumil, mis on ise ka vaba tarkvara.

Teine toode, mida mõnda aega hiljuti kasutasin oli OpenOffice. Kuna üksikutel juhtudel oli vajalik offline xls failide muutmine, siis võtsin selle kasutusele lootuses, et ma enam kunagi MS Office't enam kasutama ei pea. Üldkokkuvõttes on kasutusmugavus ikkagi üpris nadi ning jääb pea igas elemendis Google Docsile alla, aga kui hädasti oli vaja offline's tegutseda, siis ajas asja ära. Tabelarvutuse puhul läks suurte andmemahtude korral programm ikkagi aeglaseks, seega lõpuks murdusin ja pidin ikkagi Exceli jaoks endale MS Office'i tõmbama. Põhjus, miks seda kasutada on sarnane eelnevaga – kui sulle suurfirmad nagu MS ja Google ei meeldi või siis soov raha säästa kombineerituna kehva internetilevikuga ja/või umbusaldusega “pilve” ja/või Google'i vastu.