Tänane teema on siis vaba tarkvara ja vabavara tooted ja ühe vaba tarkvara toote kirjeldamine. Kuna 2 mõistet on väga sarnased ja ilmselt valdav enamus neil vahet ei tee, siis alustuseks selgitan ära, et vaba tarkvara (free software) ei ole sama mis vabavara (freeware), kuigi nad võivad teatud juhtudel ühtida. Vabavara on tükk tarkvara, mis on 0-hinna eest kasutada antud, kuid vaba tarkvara on tarkvara, mida kasutajad võivad jagada, uurida ja seda muuta. Seejuures ei pruugi see üldse tasuta olla.
Mõeldes vaba tarkvara toodetele, mida ma ise kasutan, siis ega neid väga palju ei olegi, mida ma aktiivselt kasutan. Kunagi olin suur Firefoxi pooldaja, kuid kohe kui Google Chrome tuli jäi see minevikku, samas oli ta mul alati varubrauser kui mõni asi Chrome'ga ei töötanud. Olles nüüd juba mõnda aega Maci kasutaja, siis pole enam isegi viitsinud FF-i alla tõmmata, sest tagavara brauserina kõlbab Safari ka ilusti. Chrome'i alguspäevadel oli FF-i eelis igasuguste pluginite olemasolu, kuid Chrome on selles osas nüüd ka juba ette jõudnud. Ilmselt ainuke põhjus, mis FF-i ikkagi kasutada, on paljude hirm, et Google teab inimese kohta liiga palju, brausimist kasutatakse ära reklaamide näitamiseks jms. Kuna mind see ei häiri, siis pole olnud põhjust Chrome'i juurest ära liikuda. Lisaks kuna Chrome on Google'i jaoks niivõrd oluline projekt, siis on põhjust arvata, et arendusse pannakse tugevad Google'i jõud taha. Märkmist väärib see, et Chrome põhineb Chromiumil, mis on ise ka vaba tarkvara.
Teine toode, mida mõnda aega hiljuti kasutasin oli OpenOffice. Kuna üksikutel juhtudel oli vajalik offline xls failide muutmine, siis võtsin selle kasutusele lootuses, et ma enam kunagi MS Office't enam kasutama ei pea. Üldkokkuvõttes on kasutusmugavus ikkagi üpris nadi ning jääb pea igas elemendis Google Docsile alla, aga kui hädasti oli vaja offline's tegutseda, siis ajas asja ära. Tabelarvutuse puhul läks suurte andmemahtude korral programm ikkagi aeglaseks, seega lõpuks murdusin ja pidin ikkagi Exceli jaoks endale MS Office'i tõmbama. Põhjus, miks seda kasutada on sarnane eelnevaga – kui sulle suurfirmad nagu MS ja Google ei meeldi või siis soov raha säästa kombineerituna kehva internetilevikuga ja/või umbusaldusega “pilve” ja/või Google'i vastu.
Mõeldes vaba tarkvara toodetele, mida ma ise kasutan, siis ega neid väga palju ei olegi, mida ma aktiivselt kasutan. Kunagi olin suur Firefoxi pooldaja, kuid kohe kui Google Chrome tuli jäi see minevikku, samas oli ta mul alati varubrauser kui mõni asi Chrome'ga ei töötanud. Olles nüüd juba mõnda aega Maci kasutaja, siis pole enam isegi viitsinud FF-i alla tõmmata, sest tagavara brauserina kõlbab Safari ka ilusti. Chrome'i alguspäevadel oli FF-i eelis igasuguste pluginite olemasolu, kuid Chrome on selles osas nüüd ka juba ette jõudnud. Ilmselt ainuke põhjus, mis FF-i ikkagi kasutada, on paljude hirm, et Google teab inimese kohta liiga palju, brausimist kasutatakse ära reklaamide näitamiseks jms. Kuna mind see ei häiri, siis pole olnud põhjust Chrome'i juurest ära liikuda. Lisaks kuna Chrome on Google'i jaoks niivõrd oluline projekt, siis on põhjust arvata, et arendusse pannakse tugevad Google'i jõud taha. Märkmist väärib see, et Chrome põhineb Chromiumil, mis on ise ka vaba tarkvara.
Teine toode, mida mõnda aega hiljuti kasutasin oli OpenOffice. Kuna üksikutel juhtudel oli vajalik offline xls failide muutmine, siis võtsin selle kasutusele lootuses, et ma enam kunagi MS Office't enam kasutama ei pea. Üldkokkuvõttes on kasutusmugavus ikkagi üpris nadi ning jääb pea igas elemendis Google Docsile alla, aga kui hädasti oli vaja offline's tegutseda, siis ajas asja ära. Tabelarvutuse puhul läks suurte andmemahtude korral programm ikkagi aeglaseks, seega lõpuks murdusin ja pidin ikkagi Exceli jaoks endale MS Office'i tõmbama. Põhjus, miks seda kasutada on sarnane eelnevaga – kui sulle suurfirmad nagu MS ja Google ei meeldi või siis soov raha säästa kombineerituna kehva internetilevikuga ja/või umbusaldusega “pilve” ja/või Google'i vastu.
No comments:
Post a Comment