Kuidas Wikipediat paremaks muuta?

Rohkem eestikeelset sisu ja YouTube'i videoid.

Selle nädala teema on siis, et kuidas wikipediat paremaks muuta. Suuri ja uuenduslikke ettepanekuid välja käia on üpris raske, sest ilmselt terveid kogukondi wikipedia fanaatikuid, kes samal teemal pidevalt sõna võtavad ja oma arvamusi jagavad, sama aktiivselt nagu nad wikipedia jaoks sisu toodavad. Tooksin seejuures siiski 2 asja välja.

1. Rohkem kohalikus keeles (sh eestikeelset) sisu

Üks võimalus, kuidas eestikeelset sisu juurde tekitada oleks selle sidumine keeleõppega. Kui praegu näiteks peab ingliskeele tundides mingeid suvalisi tekste tõlkima ainult selle aine jaoks, siis selle asemel võiks võtta ingliskeelseid wikipedia artikleid ja need siis pärast üles panna. Õpilane saaks keele selgeks, õpetajal oleks ülesanne, mida anda ja eestikeelset sisu tuleks juurde. Õpetaja peaks teksti niikuinii ära parandama ja vead õpilasele kätte näitama, seega oleks ka tõlke õigsus tagatud. Kuskilt lugesin ühe välismaise tõlkefirma kohta, kes selliselt raha teenib, seega juba ära proovitud/tõestatud variant. Keegi hakkaja peaks seda ainult ingliskeele õpetajatele promoma, või äkki see juba toimibki?

2. Rohkem interaktiivset sisu

Sellele on kindlasti palju tulihingelisi vastaseid (põhiliselt vanakooli inimesed ilmselt). Wikipedia algusest saadik pole väga palju kujundus seal palju muutunud ja ega midagi väga valesti polegi. Samas võtame näiteks artikli Gagnam Style'i kohta - see laul sai kuulsaks tänu YouTube'le ja on ühtlasi kõige enim vaadatuim YouTube'i video, aga lingi sellele videole leiab kuskilt altpoolt väikses kirjas tekstilingina. Gagnam Style puhul eeldaksin, et link videole oleks esimene asi, mille peale põrkaksin ning soovitatavalt peaks see olema embedditud kujul.
Eeskujuks võiks siin võtta Google'i otsingutulemuste lehe, mis oli alguses ka väga veendunud selles, et kogu sisu peab olema staatiline, kuid nüüdseks leidub seal kõike ning laulude puhul on esimene tulemus loomulikult link YouTube'i. Võib vaielda, et kui inimene lugu tahab kuulata, siis ta lähebki kohe YouTube'i ja wikipediasse siis kui tagamaid tahab lugeda ja tihti ilmselt nii ongi, kuid eriti vähemtuntud loomingu puhul oleks minu arust video siiski vajalik.
Video on seejuures ainult üks võimalik näide, kuidas wikipediat interaktiivsemaks teha - samamodi võiks sinna lisada Google Mapsi jms.

Miks blogida?

Seekordne blogipostitus on sellest, miks üldse blogitakse? Ütlen kohe ära, et see konkreetne blogi on tehtud “Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” aine raames, et punkte koguda:) Kuna ma olen aga blogimisega natuke tegelenud, siis äkki on mõnel isegi huvitav lugeda.

Ma lahterdaks blogimise põhilised põhjused nii:

Raha teenimine endale

Eestis on see üpris vähe-levinud, kuna selleks, et blogimisega arvestatavalt teenida läbi reklaamimüügi (näiteks mõnda reklaamivõrgustikku nagu Google AdSense kasutades) peab külastajate maht olema selline, mida hobiblogijal on raske saavutada. Väike matemaatika – kui saavutada oma AdSense’i reklaamidele CTR 0.5% ja oletame, et kliki hind on 0.1€, siis 1000 külastust päevas tooks 5 klikki ehk 0.5€/päevas.  Seega peaks blogi olema millegi väga üldise kohta (ala naljasait nagu Estonian Moments)
Ingliskeeles blogides avaneks aga oluliselt suurem turg ja oleks võimalik ka mõnest nishi valdkonnast blogides ära elada (näiteks leidsin blogi, mis räägib kingade valmistamist).
Kavalamad blogijad valivad blogimise valdkonna vastavalt sellele, mille vastu reklaamijatel kõige suurem huvi on. Kuna näiteks finantsvaldkonnas ulatuvad USAs kliki hinnad mitmete eurodeni, siis on mõistlik sellest kirjutada, kuna reklaamijad on selle eest nõus rohkem maksma. Samas näiteks naljasait saaks võib-olla mõned sendid kliki pealt.
Lisaks tavalisele bänner-reklaamile on ka igasuguseid muid rahateenimise viise muidugi. Näiteks erinevad moeblogijad või eksperdid, kellest populaarsematele saadetakse erinevaid tooteid proovida, millest nad siis kirjutaksid väikese tasu eest. Näiteks ... või näiteks erinevad kuulsused, kellel on suur jälgimine ja kelle käest saab näiteks säutse osta (näiteks Paris Hiltoni säuts maksis $3000)

Raha teenimine ettevõttele

Ettevõtte blogimisel on omakorda mitmeid põhjuseid. Mõned blogid on tehtud puhtalt seetõttu, et Google’le näidata, et lehte on uuendatud, et selliselt kõrgemat positsiooni saavutada otsingutulemustes. Ühtegi näidet siin tuua ei tahaks...
Teine põhjus on blogi kasutamine ettevõtte PR-kanalina, kuhu saaks uudiseid edastada, mida ettevõtte teinud on (näiteks Google'i blogi), et oma tegevustele tähelepanu ja kasutust tõmmata.
Kolmas põhjus on arvamusliidriks pürgimine ja potentsiaalsetele klientidele huvitava sisu pakkumine, et usaldust tekitada ja loodetavasti mõned päringud saada (näiteks Okia blogi).
Osaliselt eelnevaga seonduv on asjade müük. Paku huvitavat sisu, et siis aegajalt mõni müük vahele teha või mõnda oma toodet/raamatut blogida. Kui postitused on piisavalt huvitavad, siis järgmine samm on tihti see, et korjatakse postitused kokku, pakitakse raamatuks ja müüakse maha. (näiteks Seth Godini blogi)

Eneseväljendus

Siis on internet muidugi täis blogisid, mille autorid lihtsalt räägivad oma elust või maailma asjadest ja seda teinekord täiesti ilma rahateenimise eesmärgita. Siia alla võiks panna ka paljud väikesed isiklikud blogid/päevikud, keda peale blogija vanemate ja lähemate sõprade keegi ei loe. Ilmselt Eestis seostubki blogimine paljudele reisiblogidega -keegi on läinud kodust kaugele ja selle asemel, et kõikidele sõpradele/tuttavatele ükshaaval vastata “noo räägi, kuidas sul siis läheb seal?” Mõni osavam blogija võib selliselt lugejaid saada ka väljaspool oma tutvusringkonda ja sattuda võib-olla endalegi ootamatult seisu, kus blogi isegi natuke taskuraha teenida aitab.

Muidugi on põhjuseid blogimiseks veelgi ning sellest võiks terve raamatu kirjutada, aga hetkel tõmban otsad kokku. Loodetavasti keegi sai mõne huvitava mõtte:)

Sotsiaalvõrgustikud

Selle nädala ülesanne on analüüsida ühte sotsiaalvõrgustikku Matt Webbi sotsiaalvõrgustiku definitsiooni põhjal. Need kirja pandud juba 10 aastat tagasi, seega vaatame, kas need veel kehtivad. Analüüsimiseks võtan linkedin-i, mis on minu arust üks ütlemata kasulik sait ja erineb teistest sotsiaalvõrgustikest selle poolest, et üritab olla pigem tööriist kui meelelahutus nagu enamus võrgustikke.

Identiteet - linkedinis on inimese profiilil ainult üks väike pilt, sest tööalaselt ei tohiks pilt olla kõige olulisem. Eriti arvestades seda, et USAs on CV-le pildi lisamine tabu. Nimi on alati pärisnimi, sest vale nimega esinemine oleks väga imelik ning inimest poleks võimalik leidagi. Identiteedi tähtsaim osa on inimese töökogemus, mis peaks välja tooma kõik saavutused, millega keegi hakkama on saanud.

Kohalolek - kohaloleku moment linkedinis puudub täielikult. Ainuke asi, mida näha on, on see, et kes viimaste päevade jooksul su profiili vaadanud on. Makstud versioonis näeb seejuures täielikku listi, tasuta versioonis ainult piiratud listi. Kuna chati-võimalus linkedinis puudub, siis pole selline kohaloleku moment ka kõige olulisem.

Suhted - uue kontakti lisamisel on võimalik määrata, kas inimene sõber, kolleeg, ülikoolikaaslane, tundmatu jne. Samas on see üpris kasutu funktsionaalsus ning kiirkorras kontaktide lisamisel saab selle ka vahele jätta. Olulisem on linkedinis sinu kontaktivõrgust väljaspool olevate inimeste seos sinuga. Kas inimene on mõne sinu kontakti kontakt või mõne sinu kontakti kontakti kontakt jne. See on oluline selleks kui leiad mõne inimese, kellega sul võiks tööalaselt kasulik suhelda olla ning saad paluda mõnelt ühiselt kontaktilt seejärel tutvustust, sest võhivõõraga on ikka keerulisem suhtlust alustada.

Vestlused - nagu juba mainitud, siis chat puudub, kuid oluline osa on kirjavahetus, mis on võimalik kontaktide vahel, kuid sinu võrgustikust väljaspool olevatele inimestele sõnumite saatmine on piiratud ning piiramatu vaid tasulises versioonis.

Rühmad - rühmasid on palju ning need on oluline osa linkedinist. Rühmad näitavad sinu kuuluvust, rühmad võivad olla kinnised või avatud. Rühmad on üks lihtsamaid võimalusi ärikontakti või töötaja leidmiseks - otsid ülesse mõne erialase rühma ning filtreerid asukoha järgi ja leiadki palju kontakte, kelle põhjal valida.

Reputatsioon - reputatsiooni mõõdikuks linkedinis on see, kui palju "endorsemente" sul mõni valdkonna jaoks on. Kui 100 inimest on kinnitanud, et sa tunned javat, siis tõenäoliselt sa oledki üpris korralik java ekspert.

Jagamine - linkedini eripära on see, et linkedin jagab osasid asju automaatselt, näiteks kui sul sai täis x aastat mõnes ettevõttes kui profiilis muudatusi tegid jms. Inimeste enda jagatud sisu puhtalt tööalane ning korraliku võrgustiku olemasolul saab siit kätte kõik olulisemad uudised ja palju muudki, sest huvitava artikli jagamine on auasi, mida rohkem kasulikku infot sa leiad, et jagada, seda suurem valdkonna asjatundja sa tundud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 10a tagasi välja öeldud kriteeriumid kehtivad jätkuvalt ka linkedini puhul.