15. teema: Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast

Tänane postitus on siis veebist tulevikus.  Natuke hullumeelne on üritada 10 aasta kaugusele ette näha, sest muutused lähevad aina kiiremaks ja aastast piisab, et mõni toode suudaks revolutsiooni läbi teha, kuid proovin siiski.

Kui vanasti pidi ambitsioonikas bränd tegema aastakümneid tööd, et kliendibaasi kasvatada, siis nüüd võib sisuliselt üleöö miljonite kasutajateni jõuda ning nagu start-up buumist näha on, on selline kiire edu saavutamise võimalus, toonud kaasa palju "näljaseid" ettevõtjaid ja arendajad, kes kõik uut revolutsioonilist toodet üritavad teha ja mõnel see kindlasti ka õnnestub. Paljud teised aga, kes ise päris iseseisvana võttes revolutsioonilist toodet teha ei suuda, annavad kokku aga tohuta üldise muutuse igas eluvaldkonnas, sest praegu üritatakse paaniliselt leida kohti, kus saaks midagi efektiivsemaks teha veebi abil, et sealt siis oma au ja kuulsus (ja raha saada).

Mõned üldisemad trendid:
Internet of things - ilmselt on 5-10aasta pärast sisuliselt kõik asjad internetti ühendatud ja näiteks kui sul pirn läbi põleb, siis võib seadistada automaatse Facebooki postituse, mis su kõikidele su sõpradele ütleb, et sul põles pirn läbi:) Kui tõsisemalt võtta, siis ilmselt on kasutusvaldkondi meeletult. See sama pirn võib netist näiteks uue pirni automaatselt tellida.
Tohutu hulk andmeid - juba praegu on meie kohta veebis tohutult andmeid ja eelpool mainitud internet of things suurendab seda hulka veelgi. Samuti oleme me selleks ajaks erinevates sotsiaalvõrgustikes jaganud tohutult infot. See info toob kaasa ilmselt palju uusi võimalusi, aga samas ka riske. Optimistina arvan, et positiivne kaalub ikkagi üle positiivse. Reklaamihuvilisena loodan, et reklaamid muutuvav lõplikult minu jaoks relevantseks ning ma näen täpselt neid reklaame ümberringi, mis mind huvitavad ning seeläbi äkki ka vähem reklaame, sest kõiki reklaame pole vaja enam kõikidele näidata.
Seadmed - Google mainis, et nende eesmärk pole telefoni tegemine, vaid igasugune seade võiks tegelt olemata olla. Google Glassi edasiarendusena on juba töös ka vastav kontaktlääts. Loodetavasti kaob ka vajadus võtmete, rahakoti jms kaasaskandmiseks, sest seda saaks ju kõike teha edukalt mõni kiibi või kasvõi käepaela abil. Sama asjandusega võiks ennast internetis ka autentida, seega kaoks ära kogu paroolimajandus.

Üks asi on aga kindel -  tulevik on põnev:)

Retsensioon rühmatööle "YouTube"

Tänases postituses vaatlen rühmatööd teemaga "YouTube". Meeldis, et kohe algatuseks on tehtud mõnus teaser, mis kutsub pikka juttu lugema ja on igati lahe mõte. Igaljuhul mõned asjad, mis töö juures silma jäid on järgmised:

1. Vorm:

• Esimese asjana hakkas silma, et esialgu oli valitud teemaks "Youtube koht tänases infoühiskonnas", kuid hiljem oli see muutunud lihtsalt YouTube-ks, mis tekitas natuke segadust. Ütleks, et lihtsalt "YouTube" on natuke liiga üldine pealkiri, sest selle taga võiks peituda sadu erinevaid asju. See on ka kogu töö suurim miinus minu arust.
• Eelmise punkti jätkuks võiks öelda, et algusse oleks oodanud sissejuhatust, mis oleks mainitud pealkirja probleemi natuke silunud.
• Töö autorid ja nende erinevad panused on jäetud välja toomata.
• YouTube on kohati kirjutatud korrektselt, kohati keskel väikese t-ga (YouTube vs Youtube). 
• YouTube'i videote kategooriate osa on saanud endale väga palju ruumi. Selle oleks võinud ära jätta või lisada lingina.
• YouTube vs Televisoon tabel on väga mõnus ja ülevaatlik, aga kahjuks jääb segaseks, et mis numbrid need seal on? (mis perioodi peale, mis aastal jne).

2. Sisu:

• Huvitavates faktides on märgitud, et Türgi keelustas YouTube'i 2014. aastal ja selle kohta on ka pilt, kuid tegelikult on Türgis neid bännitud mitmel erineval korral ja tulles tagasi eespool mainitud üldise pealkirja teemale, siis YouTube'i keelustamisest Türgis võiks tegelikult terve wiki kirjutada:) Teise wiki saaks kirjutada sellest, kuidas inimesed, kes elevad riikides, kus YouTube on bännitud, seda ikkagi kasutavad:)
• Rahateenimise viisidest jäid välja muusikud, kes teenivad (väga vähe) autoriõiguste pealt, kuid lisaks lugude müügi pealt, mille lingid on videote juurest, reklaamist, enda promomisest ja seeläbi suuremast lisandunud käibest (kontserdid, reklaamidiilid, bränditud tilu-lilu jne) jne. Ühesõnaga nendest oleks rohkem tahtnud kuulda.
• Rahateenimise juures on kategooriad "õpeta", "loo sisu", loo hitt", mis ei ole otseselt rahateenimise viisid, vaid võimalus, kuidas vaatajaid saada. Selle tulemusel saadud vaatajad tuleks siis muudes punktides mainitud tegevuste abil rahaks muuta. Samuti on tagapool terve eraldi jaotus YouTube'i kõige levinumatest sisutüüpidest (mis on väga lahe ja kasulik seejuures!), kuhu alla oleks need punktid saanud panna.
• Väga huvitav oli, et on välja toodud 3 niiöelda tavakasutajat, kes on YouTube'i abil raha teeninud (ise ei teadnudki neid), aga kõik nad teenisid raha partneriks olemisega reklaamide pealt, millest oli juttu ainult väga põgusalt. Kuna reklaam on kõige lihtsam ja levinum rahateenimise viis, siis oleks tahtnud sellest rohkem lugeda.
• YouTube'i võimaluste kajastamine nagu disco, creators jms on väga hea mõte, sest neid võimalusi on tegelikult väga palju, kuid paljud inimesed ei tea neist midagi.

Lõppkokkuvõttes on töö hea ja õpetlik erinevate kohtade pealt, kuid oleks võinud olla natuke konkreetsema teemapüstitusega. Punkte paneks 25/30.

13. nädal vaba tarkvara projektid

Esimene vaba tarkvara lahendus, mille leidsin on OpenX.

Tegemist on reklaamiserveriga, mis võimaldab saidi omanikel otsemüüdud reklaame näidata (nt nagu delfi müüb otse klientidele) ning lisaks ka erinevaid reklaamivõrgustikke (nagu Google AdSense). Platvorm pakub peamisi sihtimisvõimalusi ja toetab põhilisi bännerite formaate. Huvitav on seetõttu, et tavaliselt on sarnased platvormid tasulised ning puhtalt selle platvormi kasutamise eest tuleb maksta korralik hulk raha. Näiteks Google’l on selleks DoubleClick adserver. Projekt sai alguse juba 1998. aastal kui internetireklaamid olid alles alguses ning seda oli võimalik tasuta allalaadida 2011. aastani. 2013 müüdi lähtekood maha ning server bränditi ümber Revive AdServeriks.

Teine toode, mida lähemalt otsustasin uurida on GIMP kuna oli au seda programmi ühe teise aine raames kasutada. Kujundada mulle juba üleüldse ei meeldi ja selle programmi kasutamine oli alguses ka ikka päris segane. Hämmastav on see, et GIMP tehti juba 1995. aastal, Berkeley ülikooli projektina. Huvitav on seejuures, et projektialgusaastatel käis Stallman isiklikult GIMPi tegijate juures, kes küsisid luba, et muuta nimi General Image Manipulationist GNU Image Manipulationi vastu.
GIMPi suurim konkurent on Adobe Photoshop, mis maksaks tavakasutajale “käe ja jala” ja on seetõttu kasutuses pigem professionaalide käes või siis kasutatakse ebaseaduslikku versiooni. Samas on viimasel ajal tase jõudnud nii kaugele, et isegi professionaalid on GIMPi juurde jõudnud. Ilmselt on tegemist ka ühe suurima vaba tarkvara projektiga üldse - UI arendamise peal on isegi eraldi tiim, tavaliselt on UI just see, millele vaba tarkvara projektid väga rõhku ei pane. Samas enda kogemuse juures oli seal ikka päris keeruline nullist midagi aru saada, aga asi võib olla ka minus...

12. nädal - häkkerid

Tänane postitus põhineb Raymondi "How to become a hacker" kirjutisel. Panen kirja mõned mõtted, mis sellega seoses tekkisid.

Algatuseks oli natuke keeruline aru saada, miks selline asi üldse kirjutatud on. Ma olen üpris kindel, et inimesed, kes reaalselt häkkeri mõõdu välja annavad, teavad neid asju niikuinii ja need, kes tahavad häkkeriks ja loodavad sellest dokumendist abi saada, ilmselt nö päris häkkeriteks siiski ei saa, võib-olla jõuavad kuskile sinna lähedale, kuid ilmselt siiski mitte päris häkkeriks. Seda selgitab juba esimene "suhtumise" osa seal samas dokumendis. Vaevalt, et keegi mõtleb, et ma tahan hakata häkkeriks ja muudab selle lugemise järel oma suhtumist. Tõelised häkkerid on juba väiksest saadik üritanud erinevaid probleeme lahendada, olgu need siis arvutitega seotud või mitte. Nii palju kui ma ise häkkeritega olen kokku puutunud, siis nad räägivadki omavahel vabal ajal ka sellest, kuidas nad koguaeg mingeid asju leiutavad ja üritavad koguaeg väikseid asju lahendada, mida enamus inimesi võtab lihtsalt kui paratamatust.

Samas ma kindlasti ei arva, et sellel dokumendil pole mõtet. Lihtsalt minu meelest võiks selle ümber kirjutada stiilis, kes on häkker või häkkeri definitsioon vms, mis ta ju sisuliselt on. Jutt oleks põhimõtteliselt sama, aga pealkiri teine. Kui keegi tõesti ise tahaks häkkeriks hakata, siis ta peaks lihtsalt kõiki neid asju järgima. Ma arvan, et selliselt jõuaks häkkeri mõttemaailm rohkemate mitte-häkkeriteni.

Esimesed, kes selle peaksid läbi lugema on ülemused ja inimesed, kes häkkeritega mingil määral töötama peavad, sest see aitaks aru saada, miks häkkerid tavainimeste jaoks nii "imelikud" on ja aitaks nendega paremini läbi saada. Võiks ju öelda, et häkkerid võiks ise õppida ära, kuidas tavainimestega tegeleda, kuid ilmselt see ei ole väga realistlik, sest paljude häkkerite jaoks pole see eriline prioriteet. Samal teemal tasuks läbi lugeda Hacker FAQ.

Järgmisena peaks selle läbi lugema kõik ülejäänud inimesed, sest häkkeriteta ei saaks meist keegi tänapäeval elada:) ja esimesest "Hacker Attitude" osast võiksid paljud õppust võtta.

Mõtteid autorikaitse ja intellektuaalomandi teemadel

Tänane postitus on autorikaitse ja intellektuaalomandi teemal. Praegune seis selles valdkonnas on internetis ikka veel päris absurdne kohati. Ma arvan, et kunagi tulevikus vaadatakse tänasele süsteemile tagasi ja vangutatakse pead, et kuidas nii oli võimalik üldse.

Üks põhilisi probleeme selles valdkonnas on see, et internet ei tunne riigipiire, aga seadused on igas riigis erinevad, mis tekitab parajat peavalu. Eriti kaotavad sellest väiksed riigid nagu Eesti, sest iga riigi seadustest läbi hammustada on ikka paras töö ning kui turg pole piisavalt suur, siis ei paljud ettevõtted ei viitsigi sellega tegelema hakata. Seetõttu pole näiteks maailmas ülipopulaarne Netflix Eestis jätkuvalt saadaval. Isegi iTunes jõudis siia alles hiljuti. Seega on eestlaste jaoks legaalne teenuste tarbimine väga keeruliseks tehtud. Jääb üle, kas IP aadressi muutmine (näiteks Hola better internet Chrome’i laiendiga) või torrentid, sest ega muusika ei jää juu kuulamata ja sarjad vaatamata. Isiklikult torrenteid ei kasuta ja püüan alati seaduslikult läbi ajada, kuid kohati on see ikka väga raskeks tehtud. Näiteks muusika ostmise juures jääb täiesti arusaamatuks, miks see nii keeruline on. Tihti on mõni lugu jäänud ostmata, sest lihtsalt ei ole seda kuskilt osta, kuid teiselt poolt on igasugused autorikaitsjad väga varmad näpuga viibutama, et illegaalne jagamine on väga paha. See oleks umbes sama nagu see kui toidupoed ei laseks kassas maksta ja siis imestaksid kui näljas inimesed hakkaksid poest varastama. Amazon music on suutnud toote selliseks teha, et sisuliselt ei saa väljaspood USA oma juba täiesti legaalselt ostetud muusikat enam kuulata. See oleks umbes sama nagu see, et su CD plaat ei tööta väljaspool kodumaad. Seetõttu on hetkel ka selline seis, et igasugune torrentitega tõmbamine on ühiskonnas täiesti aktsepteeritud tegevus võrreldes näiteks poest varastamisega.

Selline absurdne seis ei saa igavesti kesta ning loodetavasti suudetakse varsti ikkagi mingi globaalne lahendus välja mõelda.

9. teema: Vaba tarkvara kui oluline eeldus, Firefoxist ja OpenOffice'st

Tänane teema on siis vaba tarkvara ja vabavara tooted ja ühe vaba tarkvara toote kirjeldamine. Kuna 2 mõistet on väga sarnased ja ilmselt valdav enamus neil vahet ei tee, siis alustuseks selgitan ära, et vaba tarkvara (free software) ei ole sama mis vabavara (freeware), kuigi nad võivad teatud juhtudel ühtida. Vabavara on tükk tarkvara, mis on 0-hinna eest kasutada antud, kuid vaba tarkvara on tarkvara, mida kasutajad võivad jagada, uurida ja seda muuta. Seejuures ei pruugi see üldse tasuta olla.

Mõeldes vaba tarkvara toodetele, mida ma ise kasutan, siis ega neid väga palju ei olegi, mida ma aktiivselt kasutan. Kunagi olin suur Firefoxi pooldaja, kuid kohe kui Google Chrome tuli jäi see minevikku, samas oli ta mul alati varubrauser kui mõni asi Chrome'ga ei töötanud. Olles nüüd juba mõnda aega Maci kasutaja, siis pole enam isegi viitsinud FF-i alla tõmmata, sest tagavara brauserina kõlbab Safari ka ilusti. Chrome'i alguspäevadel oli FF-i eelis igasuguste pluginite olemasolu, kuid Chrome on selles osas nüüd ka juba ette jõudnud. Ilmselt ainuke põhjus, mis FF-i ikkagi kasutada, on paljude hirm, et Google teab inimese kohta liiga palju, brausimist kasutatakse ära reklaamide näitamiseks jms. Kuna mind see ei häiri, siis pole olnud põhjust Chrome'i juurest ära liikuda. Lisaks kuna Chrome on Google'i jaoks niivõrd oluline projekt, siis on põhjust arvata, et arendusse pannakse tugevad Google'i jõud taha. Märkmist väärib see, et Chrome põhineb Chromiumil, mis on ise ka vaba tarkvara.

Teine toode, mida mõnda aega hiljuti kasutasin oli OpenOffice. Kuna üksikutel juhtudel oli vajalik offline xls failide muutmine, siis võtsin selle kasutusele lootuses, et ma enam kunagi MS Office't enam kasutama ei pea. Üldkokkuvõttes on kasutusmugavus ikkagi üpris nadi ning jääb pea igas elemendis Google Docsile alla, aga kui hädasti oli vaja offline's tegutseda, siis ajas asja ära. Tabelarvutuse puhul läks suurte andmemahtude korral programm ikkagi aeglaseks, seega lõpuks murdusin ja pidin ikkagi Exceli jaoks endale MS Office'i tõmbama. Põhjus, miks seda kasutada on sarnane eelnevaga – kui sulle suurfirmad nagu MS ja Google ei meeldi või siis soov raha säästa kombineerituna kehva internetilevikuga ja/või umbusaldusega “pilve” ja/või Google'i vastu.

Kuidas Wikipediat paremaks muuta?

Rohkem eestikeelset sisu ja YouTube'i videoid.

Selle nädala teema on siis, et kuidas wikipediat paremaks muuta. Suuri ja uuenduslikke ettepanekuid välja käia on üpris raske, sest ilmselt terveid kogukondi wikipedia fanaatikuid, kes samal teemal pidevalt sõna võtavad ja oma arvamusi jagavad, sama aktiivselt nagu nad wikipedia jaoks sisu toodavad. Tooksin seejuures siiski 2 asja välja.

1. Rohkem kohalikus keeles (sh eestikeelset) sisu

Üks võimalus, kuidas eestikeelset sisu juurde tekitada oleks selle sidumine keeleõppega. Kui praegu näiteks peab ingliskeele tundides mingeid suvalisi tekste tõlkima ainult selle aine jaoks, siis selle asemel võiks võtta ingliskeelseid wikipedia artikleid ja need siis pärast üles panna. Õpilane saaks keele selgeks, õpetajal oleks ülesanne, mida anda ja eestikeelset sisu tuleks juurde. Õpetaja peaks teksti niikuinii ära parandama ja vead õpilasele kätte näitama, seega oleks ka tõlke õigsus tagatud. Kuskilt lugesin ühe välismaise tõlkefirma kohta, kes selliselt raha teenib, seega juba ära proovitud/tõestatud variant. Keegi hakkaja peaks seda ainult ingliskeele õpetajatele promoma, või äkki see juba toimibki?

2. Rohkem interaktiivset sisu

Sellele on kindlasti palju tulihingelisi vastaseid (põhiliselt vanakooli inimesed ilmselt). Wikipedia algusest saadik pole väga palju kujundus seal palju muutunud ja ega midagi väga valesti polegi. Samas võtame näiteks artikli Gagnam Style'i kohta - see laul sai kuulsaks tänu YouTube'le ja on ühtlasi kõige enim vaadatuim YouTube'i video, aga lingi sellele videole leiab kuskilt altpoolt väikses kirjas tekstilingina. Gagnam Style puhul eeldaksin, et link videole oleks esimene asi, mille peale põrkaksin ning soovitatavalt peaks see olema embedditud kujul.
Eeskujuks võiks siin võtta Google'i otsingutulemuste lehe, mis oli alguses ka väga veendunud selles, et kogu sisu peab olema staatiline, kuid nüüdseks leidub seal kõike ning laulude puhul on esimene tulemus loomulikult link YouTube'i. Võib vaielda, et kui inimene lugu tahab kuulata, siis ta lähebki kohe YouTube'i ja wikipediasse siis kui tagamaid tahab lugeda ja tihti ilmselt nii ongi, kuid eriti vähemtuntud loomingu puhul oleks minu arust video siiski vajalik.
Video on seejuures ainult üks võimalik näide, kuidas wikipediat interaktiivsemaks teha - samamodi võiks sinna lisada Google Mapsi jms.