Tänane postitus on autorikaitse ja intellektuaalomandi teemal. Praegune seis selles valdkonnas on internetis ikka veel päris absurdne kohati. Ma arvan, et kunagi tulevikus vaadatakse tänasele süsteemile tagasi ja vangutatakse pead, et kuidas nii oli võimalik üldse.
Üks põhilisi probleeme selles valdkonnas on see, et internet ei tunne riigipiire, aga seadused on igas riigis erinevad, mis tekitab parajat peavalu. Eriti kaotavad sellest väiksed riigid nagu Eesti, sest iga riigi seadustest läbi hammustada on ikka paras töö ning kui turg pole piisavalt suur, siis ei paljud ettevõtted ei viitsigi sellega tegelema hakata. Seetõttu pole näiteks maailmas ülipopulaarne Netflix Eestis jätkuvalt saadaval. Isegi iTunes jõudis siia alles hiljuti. Seega on eestlaste jaoks legaalne teenuste tarbimine väga keeruliseks tehtud. Jääb üle, kas IP aadressi muutmine (näiteks Hola better internet Chrome’i laiendiga) või torrentid, sest ega muusika ei jää juu kuulamata ja sarjad vaatamata. Isiklikult torrenteid ei kasuta ja püüan alati seaduslikult läbi ajada, kuid kohati on see ikka väga raskeks tehtud. Näiteks muusika ostmise juures jääb täiesti arusaamatuks, miks see nii keeruline on. Tihti on mõni lugu jäänud ostmata, sest lihtsalt ei ole seda kuskilt osta, kuid teiselt poolt on igasugused autorikaitsjad väga varmad näpuga viibutama, et illegaalne jagamine on väga paha. See oleks umbes sama nagu see kui toidupoed ei laseks kassas maksta ja siis imestaksid kui näljas inimesed hakkaksid poest varastama. Amazon music on suutnud toote selliseks teha, et sisuliselt ei saa väljaspood USA oma juba täiesti legaalselt ostetud muusikat enam kuulata. See oleks umbes sama nagu see, et su CD plaat ei tööta väljaspool kodumaad. Seetõttu on hetkel ka selline seis, et igasugune torrentitega tõmbamine on ühiskonnas täiesti aktsepteeritud tegevus võrreldes näiteks poest varastamisega.
Selline absurdne seis ei saa igavesti kesta ning loodetavasti suudetakse varsti ikkagi mingi globaalne lahendus välja mõelda.
Üks põhilisi probleeme selles valdkonnas on see, et internet ei tunne riigipiire, aga seadused on igas riigis erinevad, mis tekitab parajat peavalu. Eriti kaotavad sellest väiksed riigid nagu Eesti, sest iga riigi seadustest läbi hammustada on ikka paras töö ning kui turg pole piisavalt suur, siis ei paljud ettevõtted ei viitsigi sellega tegelema hakata. Seetõttu pole näiteks maailmas ülipopulaarne Netflix Eestis jätkuvalt saadaval. Isegi iTunes jõudis siia alles hiljuti. Seega on eestlaste jaoks legaalne teenuste tarbimine väga keeruliseks tehtud. Jääb üle, kas IP aadressi muutmine (näiteks Hola better internet Chrome’i laiendiga) või torrentid, sest ega muusika ei jää juu kuulamata ja sarjad vaatamata. Isiklikult torrenteid ei kasuta ja püüan alati seaduslikult läbi ajada, kuid kohati on see ikka väga raskeks tehtud. Näiteks muusika ostmise juures jääb täiesti arusaamatuks, miks see nii keeruline on. Tihti on mõni lugu jäänud ostmata, sest lihtsalt ei ole seda kuskilt osta, kuid teiselt poolt on igasugused autorikaitsjad väga varmad näpuga viibutama, et illegaalne jagamine on väga paha. See oleks umbes sama nagu see kui toidupoed ei laseks kassas maksta ja siis imestaksid kui näljas inimesed hakkaksid poest varastama. Amazon music on suutnud toote selliseks teha, et sisuliselt ei saa väljaspood USA oma juba täiesti legaalselt ostetud muusikat enam kuulata. See oleks umbes sama nagu see, et su CD plaat ei tööta väljaspool kodumaad. Seetõttu on hetkel ka selline seis, et igasugune torrentitega tõmbamine on ühiskonnas täiesti aktsepteeritud tegevus võrreldes näiteks poest varastamisega.
Selline absurdne seis ei saa igavesti kesta ning loodetavasti suudetakse varsti ikkagi mingi globaalne lahendus välja mõelda.
No comments:
Post a Comment